Kinesioloogilise teipimise mõtles välja Jaapani kiropraktik dr. Kenzo Kase koostöös Jaapani kontserniga Nitto Denko 1970-ndatel aastatel. Kinesioloogilise teipimise meetodi nimena hakati kasutama „Kinesiotaping“. Selle põhieesmärgiks oli toetada kehaomaseid tervenemisprotsesse spetsiaalse materjali abil ja vastava pealeasetamise tehnika kaudu.
Kinesioloogiline teip on loodud jäljendades täpselt naha omadusi ning suudab seetõttu vahendada meie kehale „positiivseid sensoorseid signaale". Pealeasetamise tehnika rajati tuginedes kinesioloogilisele testimisele ning sealtkaudu sai ka see teip ja raviviis oma nime.
Kinesioloogilise teipimise teraapia eesmärk ei ole piirata liikuvust, vaid pigem teha võimalikuks lihaste ja liigeste füsioloogiliselt õige liikumine, mis omakorda aktiveerib sensoorset kontrolli ja kehaleomaseid tervenemisprotsesse.
K-Active kinesioloogilise teipimise meetod on leidnud laialdast kasutamist maailmas terviseedenduses, füsioteraapias, spordiringkondades ja teistes tervisega seotud valdkondades nii profülaktilises kui ka taastavas faasis. K-Active kinesioloogilist teipi kasutatakse väga laialdaselt koos terapeutilise harjutusega, samuti võib seda kombineerida veeteraapia, massaaziteraapia, külmaravi, füüsikalise ravi ning paljude teiste meetoditega.
